Tervist, austatud ja mitte-nii-austatud kaasmaalased.

Olen nüüdeks 2 korda üle saanud ja mõtlen, et never again. Mulle suht piisab sellest ja ma mõtlen, et nahhai vaja iseennast lolliks teha, iseennast piinata. Nope, aitab jamast.

Neljapäeval on koolis lõpukell ja meie, kui 11. klass, peame siis selle 12ndikele korraldama. Ma ei tea, mis juhuste kokkusattumusel see juhtus, aga kuidagi sain mina päevajuhiks ja see tähendab, et ma pean esinema. Teiste ees. Valju häälega. ILMEKALT. KLEIDIS. DO YOU SEE MY PROBLEM?

Ma kõlan nagu mingi maakas, mida ma olengi, aga..ma ei oska olla keldis. Ma ei oska olla kingades, ma tunnen ennast nii ebamugavalt ja tahaks maa-alla vajuda. Viimati kandsin kleiti eelmisel suvel sõbranna lõpetamisel ja see oli paras horror. Ma ei tea, kuidas ma selle päeva üle elan. 

Aga hea uudis on see, et laupäeval lähen nunnu juurde Tallinnasse ja ta on plaaninud meile terve päeva ära ja õhtul lähme võibolla välja and/or jääme koju ja vaatame filme, aga ugh, ma ei jõua oodata ju!

Aga muidu vihkan kõiki.

I'm out.