No tervist. Täna siis käisin lõpuks esimest korda verd andmas ja olen ametlikult doonor! Jess, soovige õnne, neegrid. 

Ma algul pidin emaga minema, aga ta oli tööl ja seega tuli üksi käia. Aga ma ei kartnud. Ma olen vist nii palju näinud, et mind ei hirmuta enam miski. Võibolla on see isegi hea. Aga läksin sinna, täitsin paar lehte, andsin vereproovi ja tühjendamine võis alata. Arstitädi oli ka nii tore, pidevalt küsis, kuidas mul on ja kas kõik on korras. Põhimõtteliselt pumpas ta mingi 5 minutit verd välja ja siis 10 minutit veel lebotasin seal. Tegin ka pilti, et Triinut ja teisi närvi ajada teehee. Meeneks valisin Verekeskuse kruusi, mida ema juba aastaid tahtnud. 

Üldiselt tunne on hea, sest ma tean, et olen midagi head teinud. Vähemalt nii paljugi minust tolku.

Nautige vihma! :)

Carina.


Ilus, eks?