Could I ever see the sunlight above my shadows of the darkness ..

Oeh. Tere. Mis siis jälle uudist. Täna koolis oli päris fun. Alguses oli kaks eesti keele konsultatsiooni ja siis ülejäänud lebod tunnid. Ebaaus oli see, et meil ei olnud lubatud improvisatsiooni minna. Ma nii väga ootasin seda ju. Sellest ajast, kui nad talvel meie koolis käisid tunde andmas, olen ma mõelnud, et jah, selline elu sobiks mulle päris hästi. Ma mõtlen neid näitlejaid ja õppejõude Viljandi Kultuuriakadeemiast. Jah, see oleks tõesti midagi sellist, mis mulle rahuldust elus pakuks. Piisavalt paigalpüsimist, piisavalt seiklusi ja piisavalt kogemusi ja sihte, mida saavutada tahan. Viljandi Kultuuriakadeemia on olnud mu mõtetes juba päris pikka aega tegelikult. Näiteringis olen käinud ka juba oma 7-8 aastat ja esinetut on ka ikka päris palju saadud. Kogemusi ju mul küllaga, südikust kah. Milleks siis kahelda? Aga asi on selles, et see on riskantne ettevõte või noh, plaan siis. See ei pruugi alati õnnestuda. Olgem ausad, kui paljud näitlejad on päriselt selles business'is läbi löönud? Mitte väga palju ning just see minus kõhklusi tekitabki.
   Teine asbekt on see, et Tartu Ülikool on minu teine unistus. Ka juba pikka-pikka aega. Vahet pole, mis ala, mis kutse, mis teema, mis mis mis, peaasi, et Tartu Ülikool, terve elu. Ma ei tea miks, need kaks just. Kuid Viljandi Kuulub ju ka Tartu Ülikooli alla? Jep, seega kui ma ükskõik kumba läheks, siis Tartu omasse saan ikkagi, lihtsalt et üks asub päriselt Tartus, teine aga Viljandis. Kui ma TÜ-sse läheks, siis arvatavasti valiks ma erialaks psühholoogia või arheoloogia. Need on mind alati paelunud. Nii põnevad ja head. Psühholoogia just seepärast, et teiste aitamine on minu üks tugevamaid külgi, vist, ma loodan. Mulle tundub nii. Ma tahan seda teha, teisi aidata, see kõlab nii hästi ju. Ja nii hea tunne on, kui tead, et oled teinud midagi head kellegi teise jaoks. Samas arheoloogia kõlab nii müstiliselt ja põnevalt ja paeluvalt ja ajalugu on nii meeletult huvitav, et lihtsalt kohe tahaks minna kuhugile Süüriasse ja hakata iidseid templeid ja losse uurima, maid kaevama. Millegi leidmine, mis võib olla kusagilt ammusest ajast, toob mulle sellised judinad selga ja ma olen siis ülierutatud. Ma armastan seda.
 Issand, ma räägin nii pikalt täna.
 Anyway, täna Edega rääkisin Kohtla-Järvel ja ta ütles, mis nemad täna koolis tegid. Nimelt nad valisid ära, kuhu  gruppi nad 10.klassis lähevad ja mis kursuseid kui palju võtavad. Ma olen ikka veel kahevahel: Reaal või humanitaar? Või hoopis Loodusained? Ohjumal, aidake miiiiiiind! Ja kursustest võtan arvatavasti psühholoogia, riigikaitse, inimõppe, inimõigused, juura ja sellised ajsad. Aaaa, ma vist polegi veel maininud,et järgmisel õpppeaastal Kohtla-Järve Järve Gümnaasiumisse lähen?! Igatahes lähen jaa, sest kohekohe on 9.klassi lõpetamineukse ees ja valida tulrb uus kool. See tundus kõige mõistlikum valik siitkandist. Loodame, et on ka.
Igatahes, olge ikka mõnusad, nautige maikuu viimaseid päevi! :)