You said we were best friends. What happened?

Väga hea oli õhtul mõelda, et homme on puhkepäev, saab magada, ei mingeid kohustusi, ei mingit tööd ega muret. Aga eii, kus sa sellega! magasin küll üheteistkümneni, aga just siis kui ma olin oma mõnusa hommikukohvi ära joonud ja ennast arvuti taha sättinud, et juttu kirjutada, tulid ema ja kausisa juurde:"Nii, noh, tööle, õue, marss, kohe, mis logeled?!" Ahsoh siis -.- Kuidas sa hakkad vastu, kui teised töötavad? Ajasin siis jalad alla ja vedasin ka oma laisa tagumiku õue. Riisusime emaga kahepeale kogu suure õueala ära ning isegi vend tegi tööd. Usud ka? Lõppkukkuvõtteks oli hea, sest õu sai korda ning me tegime ka lõpuks midagi koos ühise perena ära. Sellist asja tavaliselt ei näe. Peaks enda riided kõik ära rapsima, mul on tunne nagu oleksin üleni puuke täis. Õõõõõõõõõõõhh! Nüüd olen mõnusalt väsinuna siin arvuti taga. Töö pole veel lõppenud, kohe süüa tegema emaga. Loodame, et midagi head;) Pärast poole kutsub mind msn. Suurepärane reedene päev. Teised normaalsed teismelised on väljas, lõbutsevad, joovad, midaiganes, on oma poisi/tüdrukuga. Mina samas teen emaga kodus süüa ja istun terve õhtu arvuti taga. Sotsiaalne elu-Mis see veel on?