Vaikselt istun siin ja mõtlen, mida seekord kirja panna. Pea on tühi. Nagu oleks mäluauk. Nagu ei tahakski mõelda. Nagu mind ei olekski siin. Ma olen üksi. Üksi nii ühes, kui teises mõttes. Ja.
Ja. Ja. Jaa, ma ei ole tegelikult ju üksi, vanaema on seal samas, teises toas. Küpsetab vist. Aga tunne on tühi, pilk on tühi. Ma küll teen ja mõtlen, aga hinge sellega kaasas ei ole. Ma olen eemal. Vist. Ma ei tea. Aga ma tahan olla eemal. See kõik siin ei ole minu jaoks. Mind pole siin. Ma olin siin. Ma tahaks olla taas siinsamas, aga ma ei saa. Ma samas ei tahagi ka. Kuigi, elul on minujaoks vist sellised plaanid. Ma ei tea. Ma olen teadmatuses, nagu alati. Minus on tühjus, nagu alati. Ma pole enam mina. See on midagi uut. See on uus algus. Vist. Uus aasta ja uus algus. Loodame ainult paremat. Punkt. Koma. Küsimärk.Hüüumärk.Kõik.