..

Mul oli kõige hirmsam hetk just. Vaadake, ma elan metsa sees eks ja siia ei satu eriti keegi. Eriti südaööl. Nii, ma istun köögis, kell sai 12 ja natuke pärast seda kuulen 6 koputust uksele. Ma mõtlesin, et ahh kujutan ette. Kuid ei. Koer läks pööraseks. Hakkas ulguma, trampima, haukuma, tahtis välja. Läksin ütlesin vennale, ta ei kuulnud midagi, ema, kasuisa ka mitte. Ütlesin, et ärgu tehke ust lahti ja ei tohigi teha keset ööd niimoodi. Ja siis kasuisa lõpuks võttis taskulampi, läks välja, aga kedagi enam polnud. Aga värav oli täiesti lahti. Meid oleks röövitud täna. Mis oleks saanud, kui ma oleks ukse avanud? Mis oleks saanud, kui meil poleks koera olnud. Mis oleks saanud, kui ma oleks üksi kodus olnud? Kõik need mõtted toovad halvad mälestused tagasi..mälestused sellest ööst, kui need tõprad Su mult ära võtsid..
  Ma ei suuda värisemist lõpetada ja iga krabin hirmutab mind.

Täna ma und ei näe.