Naljakas, et minu tahtmine üksi olla suureneb iga päevaga. Ma ei tea, kas see on lihtsalt minu veidrus või fakt, et inimesed mulle närvidele käivad, aga üksiolemine on hea. See on rahustav ja see teeb mind õnnelikuks. Aga olgem ausad, keegi ei taha terve elu üksinda olla. Ja sellepärast ka mina, ükskik hunt nagu ma olen, tahaksin ka ju sisimas, väga sügaval, kedagi enda kõrvale. Me kõik tahame. Right?
Nii raske on neid sõnu välja pigistada. Tahaksin nii palju öelda, aga ei oska kirja panna. Tahaksin neid otse näkku öelda, aga arg nagu ma olen..Palju tahan, vähe saan. Ja sellepärast otsustasin, et on parem loobuda. Mul on endal parem, ma saan magada paremini ja ei pea koguaeg kõige pärast obsessima enam. Nii on kõik lihtne. Sain küll peapesu sellepärast, aga mis sa teed.
Võibolla kunagi teinekord kirjutan pikemalt oma elust, aga praegu mul ei ole lihtsalt rohkem jaksu ega tuju. Pardon.
Killu.
No comments:
Post a Comment