Heart on fire.

Formspringis keegi võõras tuletas meelde, et mul ka blogi olemas on.

Igatahes, nii palju on juhtunud ja ma kohe ei oskagi kuidagi alustada.
Well..eelmisel esmaspäeval sain linnapeal puhtjuhuslikult enda pärisisa naisega kokku. Rääkisime juttu ja jutut lõpetuseks ta ütles, et mu pärisisa on haiglas, midagi maksaga seoses. Ja ta ei pidavat isegi aasta lõpuni vastu pidama. Ja tuli välja, et jälle kõik teadsid. Kõik mu ümber teavad minu elust rohkem kui mina ise. Ma lihtsalt ei jõua enam..Aga igatahes, järgmisel päeval hakkasin mõtlema, et olgugi ma pole teda oma 4-5 aastat näinud, peaksin teda siiski ehk vaatama minema, bioloogiline isa siiski ju. Järgmisel päeva oli tervisepäev koolis. Ma pidin oma rõõmuks veel ka aastajooksust osa võtma ning mu jalg suutis täielikult ülesöelda. Valu muutus vahepeal ikka meeletuks, aga pole hullu, sain hakkama ja aastajooksus saime klassiga kolmanda koha. Õhtul istusime emaga laua taga, kui järksu heliseb telefon ja ema läheb eemale rääkima. Ta natukene rääkis, pani siis kõne ära ja vaatas mulle otsa. Ma sain kohe aru, mis toimub. Olev ( mu pärisisa, ma ei kutsunud teda isaks) oli öösel ära surnud. Sel hetkel tundus nagu süda oleks lõhki rebitud, nii valus oli ja kurta sain sellest ainult ühele heale sõbrale, kes õnneks on hea ja mõistis ja toetas mind igati. Reedel igatahes olid matused, otse koolist läksin emaga. Ma mõtlesin, et ma ei nuta seal. Jumal teab, miks ma nii mõtlesin.. aga nutsin ikka küll ja päris kõvasti. Eriti siis, kui Olevi naine sosistas mulle, et Olev olevat minu kohta öelnud, kui hea meel tal oli, et ma olemas olen ja et ta uhke mu üle on. Sellel hetkel kahetsesin ma kõike halba, mida ta kohta mõtlesin ja kõiki hetki, mis veetmata jäid. Ma oleksin pidanud temaga ikka rohkem suhtlema..pole ju tema süü, et nad emaga enne minu sündi juba lahku läksid. Ta oli siiski mu pärisisa. Ja nüüd ei saa ma enam kunagi temaga suhelda. See on vastik. Elu on vahel ikka tõeliselt õel.

Aa, sõbranna arvab, et olen armunud. Aga ma ausalt isegi ei tea.

Tahaksin veel paljust-paljust rääkida, aga see tekst kisub juba liiga pikaks. Ehk siis teinekord. :)

Olge toredad, hoidke soojas ja nautige ilusat sügist.

Carina.