Tervist kõigile.
Polegi nagu ammu julgust leidnud, et siia jälle midagi kirja panna. Mul ausalt ei olegi midagi rääkida. Tõsiselt ka, peale töö ja remondi pole mu elus mitte midagi uut. Eluke veereb ikka vanaviisi.
Tööl on lastega ja Janetiga täitsa tore, polegi nii hull, kui arvasin. Me nimelt teeme Kiikla lastele suvelaagrit, kaks nädalat. Hetkel teine nädal jookseb juba. Meil on nagu teemapäevad (muusikapäev, kunstipäev, matkapäev jne). Aga jah, tahaks midagi uut, tahaks teha kellegagi midagi, tahaks kuhugi mujale minna, tahaks lihtsalt olla.
Trenn on ka nii longu jäänud, aga õnneks eile Kaidiga otsustasime, et teeme siiski korralikult edasi. Veel pole hilja. Need some motivation, tho.
Mis siis veel.. Nii "kena" oli üks päev töölt tulla. Läksin rahvamajast välja, võtsin ratta, istusin selga ja oleksin äärepealt surma saanud vist-ratta kumm oli katki. JÄLLE, täpselt nagu eelmisel aastal. Ma ei saa aru, kas keegi tahtlikult lõhub neid seal või mis? Mis inimestel viga on?
Ma natukene isegi igatsen kooli. Mitte kooliskäimist, aga just inimesi. Ja ma jälle olen suht excited, et varsti kunagi saab juba kooliasju osta. Mu lemmikosa. :)
Aga mis seal ikka, ma tõesti ei oska midagi muud rohkem öelda, sain vaevu needki laused välja pigistatud.
Aga olge toredad ja nautige vihmast ilma. I know I do.
Bai! :3
No comments:
Post a Comment