Käisin täna oma armsate lõpetamisel Mäetagusel. Issand, nad olid kõik nii ilusad. Eva-Maria eriti, täitsa lõpp. Ta lõpetas viitega, kõik olid viied. Ma ei saaks ta üle rohkem uhkem olla. Ja juba aktuse alguses, kui ta ette kutsuti, et tunnistust anda, hakkasid mul pisarad voolama. Ma ei teagi, kas õnnest ja uhkusest ta üle, või hoopis sellepärast, et ta meid maha jätab ja Tallinnasse kolib. Aga ma olen kindel, et ta saab seal suurepäraselt hakkama.
  Ja Meeli.. Meeli on selline tüdruk, keda tihti kleidis ei näe, ma isegi ei mäleta, millal viimati teda kleidis nägin. Selles suhtes oleme me sarnased. Aga ta oli täna lihtsalt võrratu. Ja stiilitunnetus on tal viimase peal.
  Igatahes, lilled kinkisin siiski kõige kallimatele Eva-Mariale, Alinale ja Meelile. Aga uhke olin ma nende kõigi üle.
  Aaa, üks asi veel: MA NÄGIN TOOMAST! Nagu mida, tüüp jõllitas mulle pikalt otsa, ma ei tundnud teda ära, ta ei tundnud meid ka. Issand, ta nii muutunud. Aga mul oli väga hea meel teda näha. Tore oli kõigiga koos olla. Oeh, vanad ajad..
  Igatahes, siin on pilt minust ja mu mehest :

Aren't we cute?