Tere, armsad. Tore, et lõpuks see nädalaajaline vaheaeg algas. Saab natukenegi puhata ja mõtteid korrastada. Pole viimasel ajal üldse magada saanud ja pea ka pidevalt mingeid häguseid pulki täis. Oeh, varsti sünnipäev tulemas. Täpselt 10 päeva pärast. Ma ei ole kindel, kas ma ootan seda või mitte. Ilmselt mitte. Peale seda on ju kõigest aastake aega, kuni täiskasvanuks saan. Practically an adult, mentally a child. Jep, that's me. Ja mis see 17 ikka siis ära ei ole. Vanus nagu vanus ikka. Võibolla see on ka põhjus, miks ma sünnipäeva ei pea. Ma pole kunagi mingit pidu teinud, tavaliselt väike istumine paari sõbraga, aga see aasta ei taha sedagi enam teha. Lihtsalt ei ole tahtmist. Ega seda raha ja kohta ka erilist nagu pole. Ema ütles, et lähme minu sünnipäeval grillima. A kes ütles, et talvel grillida ei või? Muidugi võib. Ja ongi hea, perega koos istuda. Oeh, vastik, et mu sünnipäev koolipäeval on. Ma ei tea miks, aga ma kohe üldse ei oota seda. Üldsegi mitte. Vastikvastikvastik.
 Õues on lihtsalt niiii ilus ilm:päike paistab, lumi sulab ja linnud vaikselt juba laulavad. Tekib kohe kihk midagi teha, midagi korda saata, kasulik olla. You know? Lihtsalt, hea on olla.
Aga aitab, kuulake seda laulu ja olge mõnusad.
Tsau.

Your Winter-Sister Hazel