Kartul.

No tere, mu kallid. Pole ammu oma elust pajatanud. Mitte, et keegi seda kuulda tahaks, aga jah. Istusin siin, köögis, diivani peal, lugesin Nipiraamatut, ruuduline flanelltekk peal ja Elmariraadio kõrva ääres ning mõtlesin, et elu võiks alati olla selline, muretu. Vahel mõtlen, et tahakski selline kodukana olla; hea, turvaline, soe. Loomulikult, reaalsuses elu nii ei käi, aga vahelduseks oleks ju tore. Vahest tulevad küll mulle pubekamõtted pähe: pidu! Aga ega ma siis koguaeg selline pole, vahest lihtsalt tüütab reaalsus ära.
  Kooli juurde minnes, miks küsivad inimesed mult, et mida ma peale gümnaasiumi lõppu teen? Kas ma tõesti peaksin seda juba teadma? Ma ei tea, mida ma homme õhtukski söön, gümnaasiumilõpust rääkimata! Ma ei pane pahaks nende uudishimu, loomulikult mitte, olen ise ka päris uudishimulik, kuid ausaltöeldes, mul pole enam õrna aimu ka, mida ma peale lõpetamist teen. Ja miks peaks olema, ma olen alles 10. klassis, mul aega veel küllaga. Loomulikult, teadmine või mingigi ettekujutlus/arusaam oma tulevikust aitaks gümnaasiumi läbi teha ja endale sobivatele ainetele keskenduda, aga ei, ma tõesti ei tea. Ma tahaks, aga ei.
 Fakt on aga see, et..suve tahaks. Või veel ennem-kevadet, et see paganama lumi ära sulaks juba. Eestlasele kohaseks jäädes pean ju mina ka vinguma. Mis eestlane ma ilma vingumata oleks?! Jah, kevadet, soojemat õhku, sulanud lund, rohuliblesid lume alt paistmas ja siristavaid linde akna taga. Reaalsus on aga see, et kevadel on mul sünnipäev ja ma EI oota seda, kindlasti mitte. Miks ma peaks ootama, kui ma saan nüüd kevadel 17, tähendab see seda, et mul on ainult 1 aasta järel, et olla alaealine. Järgmine aasta saan ma juba 18 ning siis ma ei saa enam öelda, et laps veel olen. Peale seda tuleb 19 ja siis gümnaasumi lõpetamine ja ülikool ja suur ja lai tulevik ees ootamas. Not so attempting to me.
 Rääkides suvest, mul, Getteril, ivikal ja Katil on plaan minna (jala, rattaga, rongiga või bussiga) Viljandisse, folgile. Juba mitu aastat tahtnud minna, aga pole kunagi olnud võimalust ja õiget kompanjoni, nüüd see on ja plaan on pisike tripp ära teha. Kas see ka õnneks läheb? Jumal seda teab.
Olge mõnusad ja hoidke sooja, raisad.