Bright Star Bright star, would I were steadfast as thou art - Not in lone splendour hung aloft the night And watching, with eternal lids apart, Like Nature's patient, sleepless Eremite, The moving waters at their priestlike task Of pure ablution round earth's human shores, Or gazing on the new soft-fallen mask Of snow upon the mountains and the moors - No - yet still stedfast, still unchangeable, Pillow'd upon my fair love's ripening breast, To feel for ever its soft fall and swell, Awake for ever in a sweet unrest, Still, still to hear her tender-taken breath, And so live ever - or else swoon to death. 1819 By John Keats.  Ma just lõpetasin filmi Bright Star vaatamise ning hakkasin mõtlema, et ma oleks nii väga tahtnud elada 18. või 19. sajandil. Juba see kõneviis ning riietumisstiil, oh, nii ilus. Ma vihkan, milliseks meie igapäeva keel on muutunud, rõvedad vägivaldsed sõnad, ei mingit ilu ega puhtust. Ning sellel ajastul saadeti kirju, actual kirju, mitte emaile nagu tänapäeval. Oh, kuidas ma tahaksin ka kirja saada. Ilus pikk  kiri, ükskõik millest, aga kiri, postiga. See oleks tõsiselt armas. Ma tahaks kasvõi korra kogeda, milline tunne see oleks.