Aja mind üles, kui sõda on läbi

Hea pealkiri, eks? Ma eeldan, et te olete Londoni kohta juba kuulnud. Või ei? Siis uurige. Kurjategijad rüüstavatad poode ja ründavad politseinikke. Nad süütasid lastehaigla. LASTEHAIGLA. Mida need lapsed neile tegid, et nad sellise saatuse olid ära teeninud? Niigi jõuetud nagu nad on ja veel selline asi juhtub nendega? Mul hakkab paha. Mis meie maailmast on saanud? Vahel ma mõtlen, et ei tahagi siin enam elada. See pole enam kõlblik elamiseks. Liiga palju kurjust on maailmas. Ma tunnen, et mida edasi aeg läheb, seda hullemaks muutub olukord. Sõjad, nälg, korruptsioon, ahnus, kurjus, valu, pisarad, tapmised. Tõesti, me ei suuda toita nälgivaid inimesi, aga me suudame rahastada sõda ja osta relvi? Mida kuradit? Fuck, nii närvidele käib selline asi. Milleks tahta kurja teistele? Milleks? Kas see pakub mingit rahuldust inimestele, kui nad teavad, et keegi on õnnetu samal ajal, kui nemad endaga rahul? Milliseid haigeid värdjaid ikka maailmas leidub. Ma tahaks neid inimesi näha ja lihtsalt küsida neilt, miks? Miks nad nii teevad? Milleks seda vaja. Ma ei mõista. Kas ma olen nii loll, et ma ei mõista, tõesti. Ma ei saa sellisest asjast aru. Milleks süütutele inimestele halba tahta? Ohjumal küll .. kahju on nendest inimestest. Kõigist. Ma ei või. Fuck this.