Tere. Elus drastilisi muutusi pole olnud, mingid seebiooperid ja draamad ainult. Natuke olen töötanud ka ja niisama. Aga põhiasi on praegu sellel, et HARRY POTTER'i saaga on lõppemas. Ma ei tea.. mul pole sõnu selle jaoks, ma ei suuda. Külmavärinad käivad igakord läbi, kui mõtlen sellele, et see ongi kõik kohe-kohe varsti läbi.. appi. Mõelda vaid, et ma olen praktiliselt üles kasvanud Harry Potteriga ja kui nüüd see lõppeb siis .. mu lapsepõlv on läbi. Harry Potter kasvas suureks ja nii ka mina. Aga mis siis kui ma ei taha seda? Ma ei teagi, miks see mulle niiväga mõjub, aga see mõjub lihtsalt. Ma ei teagi.. ma lihtsalt armastan seda niiväga, et mul on sellest raske loobuda. Kuidas ma saaksin väikselt lapselt jäätise ära võtta, kui ta seda nii armastab ? Miks siis meilt Harry ära võetakse? Muidugi, me saame neid raamatuid lõpmatuseni lugeda ja filme loojanguni vaadata, kuid enam ei muutu miski.. ei uusi seiklusi, inimesi ega mitte midagi. Aga eluga peab edasi liikuma. "If you love something, set it free." You will be missed, Harry!



"MAGIC NEVER ENDS!"