Hämmastav, kui kaastundlikud ja andestavad on loomad.Oleks vaid inimesed ka kõik sellised. 20 aastat hiljem hüpata oma kunagisele parimale sõbrale kaela ja unustada kõik valu, pisarad, kurbus ning lihtsalt elada hetkes.

Õnneks, minul on sõbrad, kellele ma kaela hüppan, kes mind aitavad, minuga koos naeravad, mind naljakalt hüüavad ja keda ma tean, et ka 20 aasta pärast pole midagi muutunud ja ma hüppan ka neile siis kaela, isegi, kui nad seda ei taha :)