Jah, mulle kohe meeldib ärgata hommikul vara ja mõelda, mida ma oma eluga peale hakkan, mida ma täna teen, miks ma üldse nii vara ärkan? Mõeldes sellele, et täna isadepäev on, Oli mul ka hea põhjus nii vara ärkamiseks. Ärkasin, võtsin kapist vajalikud asjad ja tegin ilusa tordi valmis kõigest poole tunniga. Loodan, et ka maitsva. Kuid siiski, mida teen ma ülejäänud nädalavahetuse hommikud, mil ma ärkan kell poole seitse, kell pool kuus ja nii edasi? Kõik alles magavad, kui mina juba toas ringi tatsates mõtlen, mida ma tegema peaks hakkama. Ma olen ka kohutavalt otsustusvõimetu ja ebakindel ning see ei aita kohe üldse minu elukäigule kaasa.
Mõtlen siin vaikeslt oma pidžaamas aknast välja vaadeldes. Õues ei ole üldse ilus. Päikest ei paista, igalpool on pori ja pole mitte mingit tuju õue jalutama minna, nagu ma tavaliselt igal hommikul olen teinud. Tahaks..talve, lund, karget ilma. Tahaks jälle tunda seda tunnet, nagu lapsepõlves. Seda ärevust ja rõõmu, mida talv mulle pakkus. Seda muretut ellusuhtumist, mis mul tolajal oli. Seda, seda .. Kõike.
No comments:
Post a Comment